Hiljutisest lisaraha uuringust selgub, et 33 protsenti Eesti elanikest on mõelnud oma ettevõtte alustamisele, kuid vaid 28 protsenti on seda päriselt teinud; suurimaks takistuseks ei ole mitte seadused, maksud või algkapitali leidmine, vaid hirm, et oma toodetele või teenustele ei leita ostjaid.
Pea pool ettevõtluskogemusega vastanutest ehk 45 protsenti pidasid kõige keerulisemaks just oma toote või teenuse müümist. Algkapitali nappust ja juriidilisi takistusi mainiti märksa harvem, vastavalt 27 ja 22 protsenti.
„Seega viitavad tulemused, et suur osa ettevõtlushuvist ei jää realiseerimata mitte ideede, raha või tahtmise puudumise, vaid vähese enesekindluse ja oma toote või teenuse turundamise oskuste tõttu,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Ettevõtluse vastu tunnevad enim huvi noored ja suuremates linnades elavad inimesed. Näiteks 18–34-aastastest on ligi pool ehk 46 protsenti ettevõtte loomisele mõelnud, samas kui tegelikku kogemust on vähem kui veerandil. Sarnane muster ilmneb näiteks ka Tallinnas elavate vastanute seas, kellest oma äri alustamisele on mõelnud 39 protsenti, aga kogemust selles vallas omab vaid 22 protsenti.
Ettevõtlusega juba tegutsevate inimeste seas on lisaraha teenimine märksa levinum kui muudes ametigruppides. 56 protsenti omanikest või tippjuhtidest on viimase aasta jooksul saanud lisasissetulekut ning suurem osa neist teenib sellega kuus üle 200 euro.
„Samas füüsilise töö tegijatest on lisatulu teeninud 38 protsenti ja spetsialistidest või kontoritöötajatest 37 protsenti, kellest suuremale osale piirdub kuine lisateenistus kuni 200 euroga,“ sõnas Jääger.
Kõige enam lisatulu teenitakse teenuste pakkumise, vabakutselise töö või konsultatsioonide kaudu.
Jääger nentis, et ettevõtlusega tegelevad inimesed paistavad silma ka sellega, et teevad oma teenuseid aktiivsemalt nähtavaks, kasutades selleks peamiselt Facebooki või Instagrami. „Näiteks sotsiaalmeedia kaudu on oma tooteid või teenuseid reklaaminud 53 protsenti ettevõtjatest ja tippjuhtidest, mis on selgelt rohkem kui ükskõik millises teises grupis,“ tõi ta välja. „Neile järgnevad füüsilise töö tegijad 46 protsendiga, samas kui kontoritöötajate seas jääb see näitaja 27 protsendi juurde.“
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Norstati korraldatud veebiküsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku ehk esinduslik valim Eesti elanikkonnast vanuses 18–74 aastat. Küsitlus toimus tänavu juunis. Eelmine lisasissetuleku uuring viidi läbi 2023. aastal.
